Miscellaneous material
Humour Page (in Estonian)

Gallery

Others about us

 

Huumorit evolutsiooniteemadel


Sellel leheküljel võite leida huvitavaid, kauneid, veidraid ning omapäraseid arusaamu evolutsioonist, mida on aastate jooksul üliõpilased evolutsioonieksamitel kirja pannud. Lõike on sobivalt kontekstist eemaldatud ja põnevamaid kohti rõhutatud. Soovitame alljärgnevatesse väidetesse suhtuda kerge kriitika ja sõbraliku muigega.
 

 

Mõtteteri 2003. aasta sügise evolutsioonieksamilt

  • Lamarck ja Darwin.
    Mõlemad olid vaieldamatult targad ja teadust edasiviivad mehed, kelle kontributsiooni evolutsioonilisse bioloogiasse on raske alahinnata.
    Lamarck, kes alustas oma eluteed enne (R.V.: märksa) Darwinit, täheldas, et organismid on muutuvad ja arenevad edasi vastusena keskkonna muutustele. Seda iseenesest vägagi sümpaatset väidet saatis kahjuks teine, mis sedastas, et eluajal adaptiivselt omandatud tunnused on päritavad./…/
    Härra Darwini põhimõtete hulka kuulusid samuti arusaamad eluslooduse arengust; kui täpsem olla, tõi ta välja idee looduslikust valikust. Meie sügavaks kurbuseks nõustus ka antud suurkuju väitega eluajal adaptiivselt omandatud tunnuste päritavusse. Lisaks sellele tõi Darwin välja veel palju uusi ja huvitavaid teese. Ühist oli Lamarckil ja Darwinil veel loomulikult nii palju, et kumbki neist ei teadnud midagi Mendeli töödest ega ka hilisematest evolutsionistidest. 
     

  • Darwinit on mõjutanud paljud tuntud teadlased-mõtlejad (J.Gould; Malthus jt), tänu kelle ideedele hakkas Darwin tähelepanu pöörama looduse eri tahkudele.
     

  • Darwini kõige olulisem seisukoht oli looduslik valik. Ta oli sellest seisukohast küll väga jäik, kuid edasiste uuringute käigus ning hilisem darvinism seletas selle teistmoodi – nö arukamalt – lahti. Selle üle, mis on täpselt looduslik valik, vaieldakse siiamaani, kuna alati on keegi, kes pole tulemusega rahul. Kõige rohkem seisab darvinismile vastu lamarkism – nemad peavad tähtsamaks geneetilist triivi.
     

  • Lamarck ja Darwin mõlemad on evolutsiooniteooria kujunemises omanud tähtsat rolli: Lamarck hakkas evolutsiooniteooriast rääkima juba enne Darwinit (R.V.: ta lihtsalt elas enne Darwinit).
     

  • Lamarck ja Darwin. Tegid oma järeldusi evolutsiooni kohta loomade vaatlemise põhjal.

 

  • Ja loomulikult on molekulaarne kell ja temaga seotud probleemid üheks huvitavaks vaidlusobjektiks neodarvinistide ja neutralistide vahel – neutralistid kasutavad võimalust, et neodarvinistidele kaikaid kodarasse loopida väidetega, et neoD teooria seisukohalt ei tohiks molekulaarne kell käia ühtlase kiirusega ja lisaks kõigele peaks ta tiksuma tunduvalt aeglasemalt.
     

  • Molekulaarne kell on “mehhanism”, mille abil saab arvutada mutatsioonide tekkekiirusi ja kui palju aega on mutatsioonist möödunud.
     

  • Molekulaarseks kellaks on nimetatud mutatsioone (vastavalt mastaabile) geneetilise koodi teatud osas.
     

  • Molekulaarne evolutsioon sai valdavaks ajast, mil Darwin tuli seisukohale, et tuleb hakata mõtlema molekulaarsel tasandil. Põhiseisukohtadeks on bioloogiliste protsesside toimumine molekulaarsel tasanditel.

 

  • Soolisel paljunemisel on suurem tõenäosus viljastumiseks.
     

  • Evolutsiooni seisukohalt on oluline uute ja huvitavate variatsioonide teke paljunemisel /…/ (R.V.: Kellele huvitavate?)
     

  • Sugulisel paljunemisel saab evolutsiooniaparaat töötada palju kiiremini ja efektiivsemalt /…/
     

  • Lähtudes eeldusest, et geneetilise indiviidi ainus “eesmärk” on järelkasv anda, saaks väita, et puhtakujulise “koopiate arvu” koha pealt on suguline paljunemine märksa ebaefektiivsem, kui sootu…
     

  • Arvatakse, et evolutsiooni käigus on varem ikkagi toimunud suguline paljunemine, kui[d] seda praegu pole märgata.

 

  • Nagu teada, on vähe neid, kes on resistentsed komeedi pähe kukkumise vastu. Selliseid katastroofe ei saa pidada looduslikuks valikuks, kuna valida pole enam midagi. Kuigi imetajad olid olemas juba Juura ajal, ei omanud nad looduses suurt ülekaalu. Saurused, mis tol ajastul “ilma tegid”, olid kiiresti arenenud (teadmata põhjustel) laialt levinuiks. Samas oli kaua aega teadmata põhjus see, et miks istume siin “meie” (mammaalid, aga mitte “nemad” /…/
     

  • Globaalsed katastroofid on ka kontinentide triivid.

 

  • Neodarvinistid molekulaarse kella teooriat ei poolda (R.V.: Tere hommikust! Kes ütles?). Nende arvates pole neutralistidel tuua piisavalt põhjalikke tõendeid oma teooria kinnituseks.
    Naturalistid aga on oma teoorias kindlad (R.V.: Naturalistid – kes need veel on, LUS’i liikmed?) ja usuvad, et molekulaarne kell on tiksunud ja tiksub ka edasi talle omase konstantse kiirusega. (R.V.: Linus Pauling’ul, kes kes koos Zuckerkandliga 1962. aastal pakkus välja molekulaarse kella [hüpoteesi], polnud mingitki aimu, et Kimura 1968. a. tuleb lagedale neutralismiga. See ühissõna tekkis alles post factum ja ma ei tunne ühtki neodarvinisti, kellel oleks midagi spetsiifiliselt mol. kella kui empiirilise avastuse vastu. Mol. kella probleemid (neid on suures hulgas - spetsialistide pärusmaa)  on aga hoopiski mitte neutralismi/neodarvinismi teoreetilised võrdlused, vaid issanda loomaaia keerukusest tulenevad…)
     

  • Inimese evolutsioon toimus järkjärguliselt üle mitmete vahe-etappide nagu osav inimene, sirge inimene.
     

  • Neandertaallased olid pea 100% lihasööjad, pikad ninad.
     

  • Neandertaallased olid üpris tänapäeva inimeste moodi, oskasid tööriistu kasutada, jahti pidada, isegi põldu harida.
     

  • Karmide klimaatiliste tingimuste tõttu – jääajast tingitud karm kliima & toidunappus – suri neandertaali inimene 30000-35000 aastat tagasi Maalt välja. Jäi H. s. sapiens, kes koos neandertaali inimesega rändas 150000-250000 a.t. Aafrika pinnalt mujale maailma.
     

  • Inimgenoomi uurimisel on selgunud, et kõik praegu Maal elavad inimesed pärinevad ühest isikust ja tema järeltulijatest – nn Aafrika Eeva hüpotees, kes elas vahetult enne teist suurt väljarännet Aafrikas. (R.V.: Absoluutselt vale – te pole tuhkagi aru saanud).

 

  • Looduslik valik on jämedalt öeldes sarnane populatsioonigeneetikale.
     

  • Maakera ressursid on piiratud. Seepärast ongi looduslik valik – see vähendab organismi poolt antavat järglaste arvu. (R.V.: See on üdini vale loogika!)

  • Just parimalt adapteerunud isendid toovad kasu evolutsioonile /…/
     

  • Fitnessi puhul on nii, et mida suurem on populatsioon, seda suurem on fitness…

 

  • Evolutsioon sai alguse 1930-l aastatel ja kestis umbes 1950. aastani. Et seletada evolutsioonilisi protsesse vaadati valkude geelelektroforeesil (selle analüüsil) saadud tulemusi. Need tulemused aga ei seletanud (ei andnud vastuseid) evolutsiooniliste probleemide lahendamiseks. Puudus oli see, et algselt ei osatud sekveneerida DNA-d, kuid see õpiti ajapikku. Teadlased said targaks, et osati sekveneerida DNA-d ja vajadusel kasutati analüüsides ribosomaalset RNA-d (rRNAd).

 

Pärle 2003. aasta kevade evolutsioonimehhanismide eksamilt

 

  • Evolutsioon on noor teadus. Ka vanad loodusrahvad, kes loodust palju jälgisid, ei saanud seda märgata. Muutused toimuvad väga pika aja jooksul.
     
  • Mõnede liikide teke käib kiiremini kui teistel ja selle põhjuseks on molekulaarne kell, mis on kohaldunud igal liigil erinevalt. (RV:Täiesti vale, mol.kell ei ole liigi, vaid molekuli probleem.)
  • Erinevate liikide vahe on geneetilises koodis…Pealegi on oma roll ka molekulaarsel kellal, mis määrab, millise aja jooksul toimub geneetilises koodis  muutus.
     
  • Liik tekib, kui ühe liigi siseselt hakkavad osad liigi isenditest mutanteeruma, st kalduvad kõrvale oma liigi loomulikust arengust.
  • Mutatsioon on tingitud juhuslikust geneetilisest triivist.
  • …näiteks on mingi geen, mis tahab nii väga muutuda, ning ükskord teeb oma soovi reaalseks…

 

  • Homo erectus oli piisavalt tark, et osata parvega sõita, sest teisiti poleks ta Aafrikast Euraasiasse saanud.
  • 100 000 aastat tagasi leidsid teadlased tohutu massiivse skeleti, mida nimetati neandertaallaseks. Ta oli jässakas ja tohutu füüsisega, mis oli kohastunud Euroopa kliimale. (R.V.: 100 000 aastat tagasi teadlasi ei olnud).
  • Tänapäeva inimeste kromosoomid on pärit ühelt 0,2 miljonit aastat tagasi Aafrikas elanud naiselt. Teda kutsutakse Mitokondriaalseks Eevaks.
  • Inimene on erinevate liikide järglane.
  • Inimene põlvneb reptiilidest. Inimese kõige esimene eelkäija avastati ammustest aegadest, sarnasuseks inimese ja selle olendi vahel peeti ühesugust lõuakuju. Sellest eellasest hakkaski evolutsiooni käigus arenema inimene.

 

  • Looduslikule valikule on omane ka geneetiline selektsioon, nii kandub vanemalt järglasele üle vajalikku DNA-ahelas sisalduvat infot, mida vanemal läks oma eluperioodil kõige enam tarvis. Nõnda võib järglasele lisanduda uusi sünniga kaasnevaid reflekse.
  • Looduslik valik. See on selline asi, ilma milleta ei saakski loomade arvukusele piiri panna; kui on nii, et sööki jätkub kõigile ja kõik sündivad isendid sureksid vanadusse, siis oleks väga lühikese ajaga kogu maakera täis igasugu loomi, et ei oleks kohtagi kuhu astuda.
     
  • Kummaline kohanemine on kalade puhul – üldjuhul  näevad nad sarnased välja – sabauim, seljauim… Kuid mõni neist on imetaja.

  

  • Kui aga A.Wallace  oleks oma töö esitanud õigeaegselt, siis ei oleks saanud nimeks evolutsiooniteooriale darvinism, vaid hoopis wallacism
  • Käimapaneva tõuke liikide tekke ideeks sai ta [Darwin] temaga koos reisinud Wallace töödest. (RV:Juhiksin tagasihoidlikult tähelepanu asjaolule, et Wallace oli Beagle reisi alul 8-aastane.)
     
  • Enne teda [Lamarck] arvati ja usuti kõiksugu viise, kuidas kaasaegne maailm on üldse tekkinud. Üks variant oli, et Jumal lõi taeva ja maa ja kõik muu sinna kuuluva, nii et kõik prantsti sai kuue päevaga loodud ja asi vask. Teine variant, et UFOd tõid elu maa peale, aga see teooria sai kohe maha kantud ja tänapäeval usutakse ning õpetatakse koolides ainukest evolutsiooniteooriat, milleks on areng, maa areng alates Big Bang(Suur Pauk)–ist.

 

 

Parimaid vastuseid 2001. a. evolutsiooni eksamil

  • Geenitriiv seisneb selles, et kusagilt tuleb sisse uusi geene.
     
  • Aga seda ei osanud ta [Lamarck] põhjendada, mis olid selle põhjused et tuli juurde kaelalülisid, nahka…
     
  • Kui keskkond oleks homosügootne
     
  • Sünteetilist evolutsiooni peetakse neodarvinismiks.
     
  • Bioloogiline kell põhjustab organismis molekulaarseid muutusi.
     
  • Teades eelnevalt, kuna lahknesid elevant ja hiir, võime määrata nende heeliksites toimunud aminohapete muudatusi.

 

 

 

2000.- 2001. aasta evolutsioonieksami kõige ilusamad vastused.

  • Jääaeg oli 1.2 milj. aasta eest ja siis surid välja mammutid sest nad oli kõigusoojased imetajad.

 

  • Homo sapiensi tekkimiseks oli oluline elektrienergia kasutuselevõtmine.

 

  • [Globaalkatastroofide mõju evolutsioonile:] …oli siis kui 1880. aastal Jaava saarel asuv Vesuuv purskas.